Söömishäired

Pakume söömishäirete ravi nii noorukitele kui täiskasvanutele. Esmane kohtumine toimub söömishäiretega tegeleva eriarsti vastuvõtul. Esimesel vastuvõtul viiakse läbi söömishäire ning terviseseisundi hindamine, nõustamine häire ja tüsistuste osas ning raviplaani koostamine. Vajadusel psühhofarmakoteraapia alustamine (eeskätt buliimia ja liigsöömishäire korral). Ravimeeskonda kuulub söömishäiretega tegelev kliiniline psühholoog. Nooruki esmasel vastuvõtul eeldame, et kaasas on lapsevanem või eeskostja. Kui viimastel kuudel on tehtud vereanalüüse, uuringuid, siis võiks need vastuvõtule kaasa võtta.

Söömishäired

Varajane söömishäirete sümptomite märkamine ja ravi hoiab ära haiguse krooniliseks muutumise, ohtlike ja püsivate tervisekahjutuste kujunemise

Söömishäirete esinemissagedus on suurenenud ning haigestumine toimub üha nooremas vanuses. Söömishäire kujuneb aja jooksul ning sageli lähedaste eest varjatult, abi saamiseks pöördumine viibib patsiendi poolse vastupanu ja vähese motivatsiooni tõttu. Spetsialisti poole pöördudes on patsiendi seisund sageli tõsine, kehaliste tüsistusega või aastaid kestnud. Samas aitab söömishäire varane avastamine ning ravi ära hoida häire kroonilist kulgu, vältida püsivaid haigustüsistusi ning parandada elukvaliteeti. Sagedasemad söömishäired on anorexia nervosabulimia nervosa, liigsöömishäire. Söömishäirega kaasub kuni kahel kolmandikul juhtudel püsiv meeleolu alanemine, aga ka suurenenud ärevust, unehäireid, sõltuvushäired ning kehalisi tüsistusi (menstruatsioonipeetus, luutiheduse langus, kilpnäärme alatalitus jt)- seisundid, mis vajavad samuti hindamist ning ravi.

 

Anorexia nervosa varajane ravi on vajalik, et ära hoida võimalikke kasvu ja arenguga seotud probleeme

Anorexia nervosa on söömishäire, mis oma kehaliste komplikatsioonide tõttu on potentsiaalselt eluohtlik. Häire on enam levinud naiste seas (kuigi noorte populatsioonis esineb 19-30%-l meestel anorexia nervosa). Sagedasemad patsiendipoolsed kaebused on menstruatsioonipeetus, viljatus, väsimus, peavalu, kõhuvalu, meeleolu langus ning suurenenud ärevus. Sageli ei seosta inimene ise oma kaebuseid söömishäirega ning pöördub seetõttu nt günekoloogi või perearsti poole söömishäire tüsistuse, mitte söömishäire tõttu. Praktika, kus tegeletakse vaid konkreetse tüsistusega võimaldab häirel edasi arenda. Lapse- ja noorukieas, mil toimub küpsemine neuraalses, füüsilises ja psühholoogilises arengus on toitumise range piiramine (ning ülemäärane füüsiline aktiivsus) seotud raskete kaugtagajärgedega. Raske seisundi korral, kui meditsiinilised näitajad  muutuvad ebastabiilseteks on vajalik haiglaravi!

 

Häirele on omane:

  • Toitumise range piiramine, mille tulemuseks on tervislikust madalam kehakaal (arvestades patsiendi vanust, sugu, arengu trajektoori ja füüsilist tervist).
  • Tugev hirm kaalutõusu või paksuks mineku ees või käitumine (nt trenni tegemine), mis takistab kaalu tõusu, vaatamata madalale kehakaalule
  • Kehakaalu ja -kuju hinnatakse suuremaks tegelikkusest (kehatajuhäire). Keha häirunud tajumine mõjutab omakorda negatiivselt üldist enesehinnangut või viib madala kehakaalu tõsiduse eitamisele.

 

Söömistungile järele andmine on seotud tugeva süütundega, millega toimetulemiseks võidakse kasutada äärmuslikku käitumist nt oksendamise esilekutsumist, lahtistite kuritarvitamist

Bulimia nervosa  on söömishäire, mille puhul mõtted keerlevad sagedasti toidu ja söömise ümber ning esineb püüd oma toitumist piirata. Toitumise piiramine viib ülesöömishoogudele, mida omakorda püütakse kompenseerida toidu väljutamise, toitumise piiramise ja/või füüsilise aktiivsusega. Toitu väljutatakse kas oksendamist tahtlikult esile kutsudes või lahtisteid tarvitades. Liigsöömisega seotud kontrollitunde puudumine ning süütunne tarbitud energia pärast põhjustavad distressi, meeleolu kõikumist, alaväärustunnet.

 

Tunnused, mis võivad viidata söömishäire esinemisele:

  • huvi suurenemine toidu, kehakaalu ning energiat kulutavate tegevuste vastu
  • Vähenenud huvi varem huvi pakkunud tegevuste vastu (õppimine, sõbrad, huviringid, hobid)
  • Suurenenud ärrituvus, närvilisus
  • Kurbus, meeleolu kõikumine, püsiv meeleolu langus
  • Lootusetusetunne, enesetapumõtted, ennast kahjustav käitumine
  • Keskendumisvõime alanemine
  • Vähenenud energiatase, kiiresti tekkiv väsimus, pidev väsimus
  • Uinumisraskused, unehäired
  • Ainete kuritarvitamine

 

Näljutamine ei ole lahendus ning viib omakorda kompensatoorsele liigsöömisele

Võrreldes anorexia ja bulimia nervosast avaldub liigsöömishäire hilisemas eas. Iseloomulikult esinevad liigsöömishood üldise liigsöömise taustal ning  seetõttu on patsiendid sageli ülekaalulised. Püsivat tulemust annab psühhoteraapia (mille fookuses on enese aktsepteerimine), normaalse toitumise taastamine koos füüsilise aktiivsusega.

Pakume söömishäirete ravi nii noorukitele kui täiskasvanutele. Esmane kohtumine on söömishäiretega tegeleva psühhiaatri vastuvõtule. Esimesel vastuvõtul toimub söömishäire ning terviseseisundi hindamine, nõustamine häire ja tüsistuste osas ning raviplaani koostamine, vajadusel psühhofarmakoteraapia alustamine (eeskätt buliimia ja liigsöömishäire korral). Ravimeeskonda kuulub söömishäiretega tegelev kliiniline psühholoog. Nooruki esmasel vastuvõtul eeldame, et kaasas on lapsevanem või eeskostja. Kui viimastel kuudel on tehtud vereanalüüse, uuringuid, siis võiks need vastuvõtule kaasa võtta.