Meeleoluhäired

Püsiv meeleolu langus võib esineda igas vanuses. Depressioon on tõsine ja väga sageli esinev meeleoluhäire - aastas diagnoositakse depressiooni rohkem kui AIDSi, vähki ja suhkruhaigust. Eestlaste seas esineb depressiooni 9%. Venelastel on sama näit 15%. Depressioon tekitab sümptomeid, mis mõjutavad inimese tundeid, mõtteid, und, söögiisu, töövõimet ja toimetulekut igapäeva elus. Diagnoosimiseks on vajalik, et sümptomid kestaksid vähemalt kaks nädalat ja oleksid tajutavad igapäevaselt või peaaegu igapäevaselt.

Riskifaktorid, mis suurendavad depressiooni avaldumist:

  • Madal enesehinnang
  • Liigne enesekriitika
  • Pessimism
  • Traumaatilised või stressirohked sündmused. Näiteks keerukad suhted, suhteprobleemid, lein.
  • Veresugulased kellel on depressioon, bipolaarne meeleoluhäire, alkoholism, suitsiid.
  • Homoseksuaalsus
  • Muu vaimse tervise häire anamneesis, näiteks söömishäire, ärevushäire, posttraumaatiline stresshäire
  • Alkoholi või ainete kuritarvitamine
  • Tõsised või kroonilised haigused, näiteks vähk, insult, krooniline valu jne

 

Meeleolu languse tunnused:

  • Pidev kurbuse ja/või tühjuse tunne, ärevus
  • Lootusetus, pessimism
  • Ärrituvus
  • Süütunne, väärtusetusetunne, abitus
  • Huvi kadumine varasemalt rahulolu pakkunud tegevustest
  • Vähenenud energia, kurnatus
  • Kõne aeglustumine
  • Keskendumisraskused, otsustusvõimetus
  • Mäluhäired
  • Uneprobleemid – raske uinuda, liigvarajane ärkamine, ülemagamine
  • Söögiusu ja kehakaalu muutused
  • Mõtted suitsiidist, suitsiidkatsed
  • Erinevad valud – peavalud, kõhuvalud, seedeprobleemid.

 

Depressiooni diagnoosimiseks ei pruugi patsiendil olla kõiki sümtpomeid. Piisab paarist, mis püsiva loomuga ja igapäevast toimetulekut segav.

 

Sagedasemad seisundid, mis on seotud depressiooniga:

  • Ülekaal ja rasvumine, mis võib põhjustada südamehaiugseid, diabeeti
  • Püsiv valu või krooniline haigus
  • Alkoholi või narkootikumide väärkasutus
  • Ärevus, paanikahäire, sotsiaalfoobia
  • Perekonfliktid, raskused tööl või koolis
  • Sotsiaalne isoleeritus
  • Enesevigastamine, näiteks lõikumine

 

Aja jooksul ravimata depressioon sageli süveneb ning põhjustab emotsionaalseid käitumis- ja terviseprobleeme, mis mõjutavad elu kõiki valdkondi.

 

Mõned depressiooni erivormid:

  • Krooniline meeleolu alanemine ehk düstüümia, mis ei vasta kerge või mõõduka depressiooni kirjeldustele. Sümptomid on kestnud vähemalt kaks aastat.
  • Püsiv meeleolu kõikumine ehk tsüklotüümia, mis hõlmab suurt arvu kergeid depressiooni või kergeid meeleolu tõusu perioode.
  • Sünnitusjärgne depressioon.
  • Psühhootiline depressioon. Tegemist on raske depressiooniga millele lisanduvad psühhootilised sümptomid.

 

Sessoonne depressioon

Tegemist on aastaaegade vaheldumisega seotud meeleolu langusega. Elanikkonnast põeb sessoonset depressiooni ligikaudu 3 %. Seisundi kutsub esile vähene naturaalse valguse hulk. Lisaks depressiooni sümptomitele, esineb sessoonse depressiooni korral sotsiaalne isoleeritus, suurenenud unevajadus, kaalutõus ning on oma olemuselt korduva loomuga.

 

Iseloomustavateks punktideks (lisaks klassikalistele depressiooni tunnustele):

  • Talveajale ülemink mõjub eriti raskelt
  • Suurenenud unevajadust just talvisel perioodil (mitme tunnine erinevus võrreldes suvega)
  • Ka pikka ööuni ei vähenda väsimustunnet
  • Tukastamisvajadus päeval
  • Viha ja ärrituvus, vihapursked
  • Suurenenud söögiisu just talvisel perioodil
  • Ligi 75% sessoonse depressiooni all kannatavatest isikutest võtavad talvisel perioodil kaalus juurde. Eriti suur on isu süsivesikuterikka toidu järele.
  • Keskendumisraskused, mäluhäired
  • Libiido langus talvisel perioodil

 

Somatisatsiooni häire

Selle korral esineb erinevaid füüsilisi kaebuseid, mis esinevad pikema aja jooksul. Sümptomid põhjustavad kannatusi ning see sunnib inimest erinevate spetsialistide poole pöörduma. Tavaliselt on inimesele tehtud erinevaid uuringuid, kuid kaebuste põhjuseid ei selgita. Häire põhjustab sageli halvenemist sotsiaalsetes- ja tööalastessuhetes. Iseloomulikud tunnused:

  • Mitu valu sümptomit, näiteks kõhu-, pea-, selja-, liigeste- ja jäsemevalu. Lisaks valu menstruatsiooni, seksuaalvahekorra või urineerimise ajal.
  • Seedetrakti sümptomid. Esineb vähemalt kaks kaebust lisaks valule (iiveldus, puhitus, oksendamine, kõhulahtisus või toidutalumatus).
  • Seksuaalne sümptom (ükskõiksus, erektsioonihäire, vaginism, anorgasmia, menstruatsioonihäire)
  • Neuroloogilised sümptomid (halvenenud koordinatsioon või tasakaal, halvatus või lokaalne nõrkus, neelamisraskused, uriinipeetus, tundlikkushäired, nägemishäired, krambid). Dissotsiatsiooni häire nagu amneesia või teadvuse kaotus.