Tagasi | 04.01.2016

Suuhingamine ja selle mõju tervisele

Palju räägitakse suuhingamise kahjulikust mõjust hammaskonna arengule, kuid õhku jääb veel palju küsimusi: Miks inimestel üldse kujuneb suuhingamine?; Kas suuhingamine on kõigest halb harjumus ja hingamist saab lihtsalt ümber õppida?; Kas suuhingamisega kaasneb muid probleeme ja kaebusi?; Kuidas suuhingamisest vabanetakse? All järgnev artikkel püüame neile küsimustele vastust anda, käsitledes suuhingamisega seotut lähemalt.

Miks on ninahingamine hea?

Inimese nina täidab mitmeid funktsioone:

  • õhu puhastamine
  • õhu soojendamine
  • õhu niisutamine

Nina anatoomiline ehitus aitab neid funktsioone täita. Nohu või muu ninahingamistakistuse korral on need funktsioonid ja õhu liikumine läbi nina häiritud, inimene püüab seda kompenseerida sega- või suuhingamisega. Inimesel, kellel esineb pidev või tihe ninahingamistakistus harjub pikapeale suuhingamisega.

Suuhingamisega kaasnevad muutused lihaste ja luude arengus põhjustavad hilisemaid tervisemuresid. Suuhingamisega kaasneb keele vale asetumine suupõhjas ja ebapiisav toonus (nn lõtv keel), millest tingituna vajub keel öösel neelu, põhjustades sellega uneaegseidhingamishäireid, päeval aga paikneb keel hammaste vahel, takistades hambumuse õiget arengut.

Suuhingamise kujunemine

Suuhingamine võib kujuneda erinevatel põhjustel ning erinevas vanuses. Brasiilias 2008. aastal tehtud uuringus selgus, et peamised suuhingamise põhjused lastel on allergiline riniit e. allergiline nohu ning suurenenud adenoidid.

Suuhingamine võib tingitud olla:

  • ninahingamise takistusest
  • hambumusanomaaliast
  • suu ringlihaste funktsionaalsest puudulikkusest
  • õpitud valest hingamistehnikast

Ninahingamistakistuse puhul on ninakäigud või ninaneel püsivalt või pikema aja vältel osaliselt või täielikult läbimatud. Ninahingamistakistust võivad põhjustada järgmised tegurid:allergiline nohu, ninavaheseina kõverus, ninaneelumandli ehk adenoidi suurenemine, alumiste ninakarbikute hüpertroofia, koanaalatreesia, ninapolüüp, võõrkeha, kasvajad, geneetilisest soodumusest tingitud kitsad hingamisteed, vasomotoorne nohu, põletikuline rinosinusiit, medikamentoosne riniit.

Hambumusanomaalia võib olla nii suuhingamise põhjustaja kui selle tagajärg.

Suu ringlihaste funktsionaalne puudulikkus võib olla põhjustatud enneaegsusest, sünnitusaegsetest tüsistustest, varajase lapseea rasketest somaatilistest haigustest, ülahuulekida anomaaliast jmt.

Vale hingamistehnika omandavad tihti lapsed kes on lapsepõlves sagedasti põdenud ägedaid hingamisteede viirushaiguseid, jätkates suuhingamist ka siis kui ninahingamistakistust enam ei ole.

Suuhingamise puhul esinevad kaebused

Sõltuvalt suuhingaja vanusest ja suuhingamise kestusest varieeruvad suuhingamisega kaasnevate kaebuste hulk ja intensiivsus. Suuhingamisele viitavate tunnuste hulka kuuluvad silmade ümbruse tumedad ringid.

Ninahingamistakistusele viitavad tunnused:

  • Raskesti eemaldatav või vesine sekreet, mis võib olla värvitu või ka kollakas-rohekas
  • Nasaalne hääl
  • Häiritud võib olla teatud häälikute moodustamine
  • Sekreet valgub ninaneelu, tekib vajadus köhatada
  • Pikaajalise ninahingamise häire tõttu võivad tekkida survetunne näos, pea- ja näopiirkonna valud
  • Unehäired
  • Üldine elukvaliteedi langus

Limaskesta turse ja talituse häire põhjustavad kuulmetõrve düsfunktsiooni, mis tüsistub sageli seroosse keskkõrva põletikuga.

Kroonilise suuhingamisega kaasneb: kõne häire, näokuju häired, häiritud kehahoiak , hammaskonna vale paiknemine. Vale kehahoiak viib lihaspingeteni, mis omakorda põhjustab valu ja väsimust.

Suuhingaja

Pikaajalise suuhingamise puhul kujunevad välja välised tunnusjooned, mis on omased just suuhingajatele

Ninahingamise taastamine

Mida varem on võimalik taastada patsiendi ninahingamine, seda väiksem on suuhingamisega kaasnevate  muude kaebuste ja tüsisuste hulk.

Esmane samm ninahingamise taastamisel on suuhingamise põhjuse tuvastamine. Esmalt peaks suuhingamise puhul abi otsima kõrva-nina-kurguarstilt. Õige diagnoos aitab arstidel valida edaspidised efektiivsed ravistrateegiad. Kui ninahingamistakistus on välistatud või eemaldatud saab keskenduda õige hingamistehnika omandamisele.

Arstid, kelle koostöös ninahingamine taastatakse ja suuhingamisest tekkinud mõjud kõrvaldatakse on:

  • kõrva-nina-kurguarst
  • füsioterapeut
  • logopeed
  • ortodont
  • allergoloog
  • kirurg
  • perearst

Kõrva-nina-kurguarst aitab leida suuhingamise põhjuse ning määrab ravi kõrva-nina-kurguhaigustele.

Füsioterapeut aitab korrigeerida rühti, aitab vabaneda lihaspingetest ja õpetab harjutusi, mille abil hingamist ümberõppida.

Logopeed õpetab sobivaid harjutusi õige hingamistehnika omandamiseks ning aitab ületada kõnehäireid.

Ortodont aitab korrigeerida hambumuse anomaaliaid. Kasvueas teostatud ortodontilise ravi käigus on võimalik positiivselt mõjutada näo-kolju luude ja lihaste arengut.

Allergoloog tuvastab allergeenid ja aitab leida sobiva ravi allergilisele nohule.

Kirurg sooritab vajadusel huulekida lõikuse.

Ninahingamise tagamine lapseeas on normaalse näokolju väljakujunemise eelduseks. Sellest tulenevalt on oluline juba varases eas leevendada nohu sümptomeid ja märgata kui nohu kestab kauem kui 10 päeva.

Kui oled suuhingaja või kahtlustad suuhingamist oma lapsel otsi abi pere- või kõrva-nina-kurguarstilt.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

Käevalu on üks sagedasemaid arstile pöördumise põhjusi, mõjutades kuni 10% elanikkonnast.
14.02.2018
Loe edasi

Arst hoiatab: kõige levinumad viiruste levimise kohad on ukselingid, arvuti klaviatuur ja ühised toidunõud

4 Kliiniku kõrva-nina-kurguarst dr Risto Vaikjärv hoiatab, et levinuim viis pisikute levitamiseks on kätele köhimine ja samade kätega ukselinkide või toidunõude puutumine.
14.02.2018
Loe edasi

PSÜHHIAATER KUMMUTAB MÜÜDI: „Antidepressandid ei tekita sõltuvust!“

"Antidepressandid ei tekita tungi aine tarvitamise järele ega muid sõltuvusprobleeme.
13.02.2018
Loe edasi

KURGUPÕLETIK: millal on tegu viirusliku ja millal kroonilise tõvega?

Hommikul ärgates on kurk punane ja kohvilonks läheb alla väga vaevaliselt.
06.02.2018
Loe edasi

Neljas saade “Mõtle tervelt” Kuku Raadios

Saate teada, miks on just nina-kurgu-kõrvatohterdus aga ei ole näiteks silma-nina-kurgu-kõrvatohterdust.
03.02.2018
Loe edasi

Kardetud tablett päästis minu… ja lapsed

“Muretsesin ja kartsin laste pärast peaaegu kogu aeg. Ärevust toitis magamatus ja tükkhaaval hakkas see mind murdma.” Kahe väikelapse ema kirjeldab, kuidas ärevusest sai hirmutav igapäev ja mil moel...
01.02.2018
Loe edasi

Raadio 2 saade Hommik!

Dr Heisl Vaher räägib kella keeramise mõjust tervisele
01.02.2018
Loe edasi

TV3 UUDISED

Doktor Heisl Vaher kellakeeramisest: meie vööndi inimestele on tervislikum jääda talveajale
30.01.2018
Loe edasi

Terviseleht! Kes on psühhiaater, kes on psühholoog, kes on psühhoterapeut?

Saade “Mõtle Tervelt!” on mõeldud selleks, et avada me ditsiini erinevaid aspekte, tutvustada inimestele seda, kuidas üks või teine valdkond meditsiinis toimib ja mis asi on terviklik ravi.
30.01.2018
Loe edasi

Terviseleht! Kuidas märgata enesetapumõtteid?

Saade "Mõtle Tervelt!" on mõeldud selleks, et avada meditsii­ni erinevaid aspekte, tutvustada inimestele seda, kuidas üks või teine valdkond meditsiinis toimib ja mis asi on terviklik ravi.
30.01.2018
Loe edasi

Mida teha, kui enam ei jõua rääkida ja hääl ei tule välja?

Tunned, et tööpäeva lõpul on hääl väsinud, enamgi veel, suust ei taha tulla enam piuksugi. Ei jaksa sõpradegagi rääkida, hääl on närtsinud ning kõne katkendlik ja siis veel suur...
30.01.2018
Loe edasi

Uudis+. Heisl Vaher kellakeeramise kahjulikkusest

Soome valitsus teeb Euroopa Liidule ametliku ettepaneku kellakeeramine lõpetada. Peaminister Jüri Ratase sõnul väärib idee tõsiselt kaalumist.
29.01.2018
Loe edasi

Kolmas saade “Mõtle tervelt” Kuku Raadios

Teemaks sõltuvused ja nendega seonduv. Juttu tuleb nii alkoholist, kanepist kui ravimitest tekkinud sõltuvustest.
29.01.2018
Loe edasi

Unearstid ootavad kellakeeramisest loobumist juba märtsis

Eesti Unemeditsiini Seltsi president unearst Heisl Vaher ütles, et nad loodavad isegi, et kellakeeramisest loobutakse juba nüüd märtsis
25.01.2018
Loe edasi

Unearst: väsinuna autorooli istumine on ohtlik

Dr Heisl Vaher räägib Terevisioonis magamatusest, unepuudusest ning kellakeeramise loobumisest!
25.01.2018
Loe edasi

ETV+ hommikusaade

Dr Katrin Põld käis ETV+ hommikusaates Kofe+ rääkimas unest
23.01.2018
Loe edasi

Teine saade “Mõtle tervelt” Kuku Raadios

Eestis on peamiseks kuni 30 aastaste noorte meeste surma põhjuseks enesetapp.
20.01.2018
Loe edasi

Talvedepressiooni kõrghooaeg on käes

Hooajaliste meeleoluhäirete kõige sagedasema vormi ehk talvemasenduse kõrghooaeg on praegu käes.
18.01.2018
Loe edasi

Millist võimalust valida? Hingamishäire limiteeritud uuring, polügraafia või polüsomnograafia

Uneaegsed hingamishäired on sagedane terviseprobleem, moodustades kuni 30% kõigist unehäiretest.
17.01.2018
Loe edasi

Esimene saade “Mõtle tervelt” Kuku Raadios

Saates külas 4 Kliiniku psühhiaatrid dr Kati-Riin Simisker ja dr Meeri Pennar.
17.01.2018
Loe edasi

Magades turvaliselt tööle?

Kõigile on arusaadav, et oleme ohustatud vähese une all kannatanud kaasliiklejatest - nii unisest juhist roolis kui ka jalakäijast, kes tähelepanematusest astub auto alla.
16.01.2018
Loe edasi

Hea une pandimajas on päris suur valik

Me kõik vajame und. Mida võtta aga ette siis, kui meil seda pole? Unetuse põhjuste väljaselgitamisel ja abi otsimisel on suur osa inimese sisemistel veendumustel.
16.01.2018
Loe edasi

Ravimid võivad une kihva keerata?

Hiline õhtu on käes, kuid uni ei taha kuidagi tulla. Hinges on ärevus, süda klopib ja maad võtab hirm magamata öö eest. Lihtne on sellisel juhul tarbida unerohtu. Kuid...
12.01.2018
Loe edasi

Uneapnoe ja unetus – kaks kõige levinumat uneröövlit

Kaks kõige enam inimesi kimbutavat uneprobleemi on uneapnoe ja unetus.
10.01.2018
Loe edasi

Parasomniad – kas huvitav eripära või hoopis tõsine probleem

Meditsiiniliselt loetakse parasomniateks unehäireid, mida iseloomustab ebatavaliste liigutuste, emotsioonide ning tajude ja unenägude esinemine.
10.01.2018
Loe edasi

Norskamise- ja Uneapnoe ravi suusisese aparaadiga

Uneaegsed hingamishäired ja norskamine mõjutavad oluliselt inimeste päevast enesetunnet.
10.01.2018
Loe edasi

Kui inimesel pea valutab, mis siis valutab?

Pole just vähe inimesi, kes kurdavad, et neil on peavalud ja kõikvõimalikud muud neuroloogilised hädad.
28.12.2017
Loe edasi

Kas rahustava toimega taimsed toidulisandid on alati ohutud?

Rahustavate ja und soodustavate preparaatide rohkus apteegis võtab silme eest kirjuks ning vähem teadlik ostja vajab selle valimisel kindlasti apteekri abi, et välistada võimalik oht tervisele.
28.12.2017
Loe edasi

Teised on täna koos pere ja lähedastega, aga minul pole kedagi ja pean üksi jõule tähistama…

Üksinduse tunne jõulude ajal võib tabada valusasti neid, kes peavad mingil põhjusel pühad üksi veetma — on selle põhjuseks ajutine eemalolek, lähisuhtest lahkuminek või lähedase surm.
23.12.2017
Loe edasi

Aktiivsusmonitor toob selguse une kvaliteedi ja füüsilise aktiivsuse kohta

4 Kliiniku alla kuuluva Hea Une Keskuse unenõustaja ja unetehnoloog Kene Vernik teab oma pikaajalisele kogemusele toetudes, millistest nippidest ja vahenditest paraneb une kvaliteet – tuleb välja, et kõik...
15.12.2017
Loe edasi

Otsime oma meeskonda logopeedi

Spetsialisti, kes tegeleks väikelaste suuõõne funktsioonide arendamisega.
13.12.2017
Loe edasi

Kas ja kuidas tohiks viha välja elada

Meie pereterapeudid selgitavad viha tagamaid, kas ja kuidas tohib viha välja elada ja mis juhtub siis, kui seda pidevalt maha suruda.
11.12.2017
Loe edasi

Kas Sa teadsid, et aju ei tunne valu?

Peavaludest, nende tekkepõhjustest ja Alzheimeri tõvest käis Raadio Kuku saates Kukkuv Õun rääkimas meie neuroloog dr Katrin Põld.
10.12.2017
Loe edasi

Mis ajab lapsi ennast kaamera ees alasti kiskuma?

Eesti Päevalehe artikkel alaealiste seksivideotest jahmatas paljusid lapsevanemaid. Kas on võimalik, et ka minu laps tegeleb selliste asjadega? Miks ta seda teeb? Kas ja kuidas peaksin vanemana seda teemat...
06.12.2017
Loe edasi

Öised seiklused väikelastega

Sageli ei piisa ka sellest, kui on käidud vannis, pestud hambad, loetud unejuttu ja lamp kustu pandud – trall kestab ikka edasi. Lapsed ei taha või ei oska uinuda....
01.12.2017
Loe edasi

Öine WC-ralli – harjumus või haigus?

Öine WC vahet saalimine võib olla tüütu harjumus, ent see võib viidata ka mõnele tõsisemale terviseprobleemile, nagu näiteks uneapnoe. Ka unetuse ja ärevusega kaasneb sageli tung tualetis käia.
01.12.2017
Loe edasi

Kas Sinu mees norskab?

Kui jah, siis see on ohtlik märk võimalikust terviserikkest ja peaksid ta kiiremas korras arsti juurde saatma.
28.11.2017
Loe edasi

Delfi: uus erakliinik tutvustas kontseptsiooni ja tulevikuplaane

Delfi kajastas 4 Kliinik brändi, meeskonda, kontseptsiooni.
23.11.2017
Loe edasi

PRESSITEADE

Uus erameditsiini ettevõte 4 Kliinik tutvustas täna ajakirjanikele oma erahaigla kontseptsiooni, meeskonda ja uut brändi.
21.11.2017
Loe edasi

Koolitus “Lapse- ja noorukiea söömishäired”

Koolitus toimub 6.detsembril 4 Kliinik koolituskeskuses. Koolitus on sertifitseeritud Eesti Psühhiaatrite Seltsi poolt.
10.11.2017
Loe edasi

Koolitus “Pereteraapia”

Koolitus toimub 5.detsembril 4 Kliinik koolituskeskuses. Koolitus on sertifitseeritud Eesti Psühhiaatrite Seltsi poolt.
10.11.2017
Loe edasi

Koolitus “Kõrvavalu”

Koolitus toimub 21.novembril koostöös Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgia Seltsiga.
06.11.2017
Loe edasi

Otsime Tallinna kliinikusse administraatorit

Meie sõbralik meeskond ootab hea suhtlemis- ja organiseerimsoskusega positiivset inimest.
19.09.2017
Loe edasi

Adenoidi hüpertroofia

Adenoidi hüpertroofia on adenoidi suurenemine. See asub piirkonnas, kus ninaõõs ja neel omavahel ühinevad. Ninaneelu avanevad ka keskkõrvaruumist alguse saanud kuulmetõrved. Adenoidi suurenemist soodustavad ülemiste hingamisteede põletikud ja allergiad.
01.06.2016
Loe edasi

Buteiko hingamisteraapia

Meditsiiniajakirjas Hambaarst avaldati füsioterapeudi Nele Pihla artikkel “Buteiko hingamisteraapia.”
18.05.2016
Loe edasi

Külmetushaigused

Külmetushaiguste all mõistetakse ülemiste hingamisteede ägedat põletikulist haigust, mis on põhjustatud mitmete erinevate viiruste poolt (nt.rinoviirus, koronaviirus, RSV jne).
16.04.2016
Loe edasi

Meeskonnatöö olulisus hambumusanomaaliate ennetamises

Meditsiiniajakirjas Hambaarst avaldati ühistööna valminud artikkel “Hambumusanomaaliate ennetamine nõuab meeskonnatööd”. Allpool on lihtsustatud kokkuvõte sellest artiklist.
14.01.2016
Loe edasi