Tagasi | 14.01.2016

Meeskonnatöö olulisus hambumusanomaaliate ennetamises

Meditsiiniajakirjas Hambaarst avaldati ühistööna valminud artikkel “Hambumusanomaaliate ennetamine nõuab meeskonnatööd”. Artikli autoriteks on ortodont dr. Triin Jagomägi, füsioterapeudid Triin Kaldur ja Nele Pihla ning logopeed Lagle Lehes. Allpool on lihtsustatud kokkuvõte sellest artiklist.

Algkooliealiste laste kallis ortodontiline ravi ei anna tihti püsivat ja edukat tulemust, sest nende miimiliste ja mälumislihaste funktsioonihäired ning erinevad suutervist mõjutavad harjumused saavad liiga hilja tähelepanu või jäävad sootuks korrigeerimata. Seega on vajadus meeskonnatöö ja süsteemse sekkumise järele suur, kuna ühe spetsialisti tööl pole erilist tulemust, kui teine spetsialist enda pädevuses olevat probleemi lahendama ei asu.

Kõige varem satuvad lapsed ortodondi juurde 7-8-aastaselt, kuid selleks ajaks võib hambumusanomaalia põhjustajad (suuhingamine, keele vale asend puhkeolekus ja neelamisel, näpuimemine) olla kestnud juba 6-7 aastat. Harjumuste ümberkujundamine on aga äärmiselt raske ja pikk protsess, mis sõltuvalt patsiendi vanusest võib kesta kuni kaks aastat. Esimese sammuna tuleks näopiirkonna lihaste funktsioonihäiretega ja juba tekkinud hambumusanomaaliatega lapsed võimalikult varajases eas üles leida ja nad spetsialistide juurde suunata. Kõrva-nina-kurguarsti (KNK-arst), ortodondi ja spetsialiseerunud terapeudi koostöös on võimalik hambumusprobleeme ennetada ja nende süvenemist ära hoida.

Õigeaegse diagnoosimise tähtsus

Funktsioonihäireid tuleb diagnoosida ja ravida hiljemalt 6. eluaastaks, sest selles vanuses hakkavad lõikuma jäävhambad. Kui probleem selleks ajaks kõrvaldada, ei pruugi laps hiljem kallist ortodontilist ravi vajada. Samuti toetab miimiliste ja mälumislihaste funktsioonihäirete kõrvaldamine ka lapse üldist arengut: näiteks vähendab külmetushaigustesse haigestumist, parandab kehalist töövõimet ja unekvaliteeti ning mõjutab kognitiivset tervist positiivses suunas.

Seega on vajalik lasteaiaõpetajate, pere-ning hambaarstide koolitamine, et nad oskaksid märgata nende probleemidega lapsi ning seejärel saaksid suunata abivajajaid juba õigel ajal spetsialistide juurde.

Kõrva-nina-kurguarsti roll

Näopiirkonna lihaste funktsioonihäireid (nt suu kaudu hingamine või keel hammaste taga neelamine) järk-järgult lahendama asudes tuleb lapsed esmalt suunata KNK-arsti vastuvõtule, veendumaks, et hingamisteed on vabad. Kui lapsel esineb hingamisraskusi, kui probleemiks on suurenenud mandlid või adenoid, peab hingamisteede vabastamine toimuma võimalikult kiiresti. Vajalikuks võib osutuda ka uneuuring või allergoloogi konsultatsioon.

Mida teeb spetsialiseerunud terapeut?

Spetsialiseerunud terapeudi eesmärgiks on likvideerida lapse halvad suulised harjumused(nt luti või pöidla imemine), soodustada huulte kontakti ja nina kaudu hingamismustrit, korrigeerida keele asendit rahulolekus ja neelamisel ning üldist neelamismustrit. Miimiliste ja mälumislihaste funktsioonihäiretega tegelev terapeut on erikoolituse läbinud spetsialist, kellel on eelnevalt kõrgharidus füsioteraapia või logopeedia erialal. Probleemi olemasolul koostab ta patsiendile individuaalse raviplaani, mis koosneb ravitsüklitest, kus igal on oma eesmärgid ja spetsiaalne harjutusvara.

Füsioterapeut

Füsioterapeudi taustaga spetsialist keskendub lisaks eelpool mainitule olulisel määral ka hingamismustrile, vajadusel tegeletakse teraapias ka rühiga, eeskätt pea asendiga ülejäänud keha suhtes, ja oimuluu-alalõualiigeste haigusseisundite sümptomitega (nt alalõualiigeste naksumine, asümmeetrilisus liigutustel, mälumislihaste hellus).

Logopeed

Kliinilise logopeedi taustaga terapeut jälgib ja parandab lihasharjumusliku ravi ajal lapse artikulatsiooni ja häälduskvaliteeti, seetõttu on häälduspuuetega patsiendid oodatud tema vastuvõtule. Suur roll on lasteaedades töötavatel logopeedidel, keda koolitatakse ja juhendatakse probleeme märkama ja ära tundma.

Tartus on varajane logopeediline märkamine ja sekkumine tagatud lasteaialogopeedide poolt. Teistes linnades, asulates ja maapiirkondades vastavad spetsialistid lasteaias aga sageli puuduvad. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2011. aastal tehtud uurimuse andmetel on vaid 1/3–l Tallinna ja Harjumaa tavalasteaedadest võimalik pakkuda logopeedilist tugiteenust. Sama uurimus leidis, et üle-eestiliselt on vastav teenus tavalasteaedades tagatud vähem kui pooltes asutustes (45%).

Ortodont

Suutervise olukorra peab kaardistama ka ortodont, kes sõltuvalt vajadustest ja vanusest jätab kas lapse jälgimisele või sekkub ise. Just ortodont, mitte taastusraviarst, oskab kõige paremini hinnata näopiirkonna müofunktsionaalse teraapia vajadust ja seetõttu tuleks luua ortodondiga koostöös kasutamiseks mõeldud müofunktsionaalset teraapiat kattev Haigekassa leping.

Perekond kui osa meeskonnast

Tähtsateks meeskonnaliikmeteks on ka patsient ise ja tema vanemad – nende ülesandeks on iga päev etteantud harjutusi teha, jälgida ja toetada, motiveerida last nende sooritamisel.

Võimalikud takistused

Kahtlemata on seesugusel meeskonnatööl takistusi, mis jäävad enamjaolt raha taha. Haigekassa raha eest kõrva-nina-kurguarsti konsultatsiooni saamiseks, uuringute tegemiseks ja lõikusele pääsemiseks on järjekorrad väga pikad. Samuti puudub funktsioonisanomaaliate meeskonnal praegu veel kindlate lihasgruppide parandamise ja taastamisega tegeleva teraapia jaoks eraldatud haigekassa raha.

Kui kõrva-nina-kurguarst, ortodont ja müofunktsionaalne terapeut on saanud võimaluse lapse raviga varakult alustada, ei pruugi hilisemat, tõenäoliselt kallist ortodontilist ravi vaja minna. Meeskonnatöö ümarlaual osalesid ortodont Triin Jagomägi, logopeedid Marika Padrik, Signe Raudik ja Lagle Lehes, kõrva-nina-kurguarst Heisl Vaher ja füsioterapeudid Triin Kaldur ja Nele Pihla.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

Käevalu on üks sagedasemaid arstile pöördumise põhjusi, mõjutades kuni 10% elanikkonnast.
14.02.2018
Loe edasi

Arst hoiatab: kõige levinumad viiruste levimise kohad on ukselingid, arvuti klaviatuur ja ühised toidunõud

4 Kliiniku kõrva-nina-kurguarst dr Risto Vaikjärv hoiatab, et levinuim viis pisikute levitamiseks on kätele köhimine ja samade kätega ukselinkide või toidunõude puutumine.
14.02.2018
Loe edasi

PSÜHHIAATER KUMMUTAB MÜÜDI: „Antidepressandid ei tekita sõltuvust!“

"Antidepressandid ei tekita tungi aine tarvitamise järele ega muid sõltuvusprobleeme.
13.02.2018
Loe edasi

KURGUPÕLETIK: millal on tegu viirusliku ja millal kroonilise tõvega?

Hommikul ärgates on kurk punane ja kohvilonks läheb alla väga vaevaliselt.
06.02.2018
Loe edasi

Neljas saade “Mõtle tervelt” Kuku Raadios

Saate teada, miks on just nina-kurgu-kõrvatohterdus aga ei ole näiteks silma-nina-kurgu-kõrvatohterdust.
03.02.2018
Loe edasi

Kardetud tablett päästis minu… ja lapsed

“Muretsesin ja kartsin laste pärast peaaegu kogu aeg. Ärevust toitis magamatus ja tükkhaaval hakkas see mind murdma.” Kahe väikelapse ema kirjeldab, kuidas ärevusest sai hirmutav igapäev ja mil moel...
01.02.2018
Loe edasi

Raadio 2 saade Hommik!

Dr Heisl Vaher räägib kella keeramise mõjust tervisele
01.02.2018
Loe edasi

TV3 UUDISED

Doktor Heisl Vaher kellakeeramisest: meie vööndi inimestele on tervislikum jääda talveajale
30.01.2018
Loe edasi

Terviseleht! Kes on psühhiaater, kes on psühholoog, kes on psühhoterapeut?

Saade “Mõtle Tervelt!” on mõeldud selleks, et avada me ditsiini erinevaid aspekte, tutvustada inimestele seda, kuidas üks või teine valdkond meditsiinis toimib ja mis asi on terviklik ravi.
30.01.2018
Loe edasi

Terviseleht! Kuidas märgata enesetapumõtteid?

Saade "Mõtle Tervelt!" on mõeldud selleks, et avada meditsii­ni erinevaid aspekte, tutvustada inimestele seda, kuidas üks või teine valdkond meditsiinis toimib ja mis asi on terviklik ravi.
30.01.2018
Loe edasi

Mida teha, kui enam ei jõua rääkida ja hääl ei tule välja?

Tunned, et tööpäeva lõpul on hääl väsinud, enamgi veel, suust ei taha tulla enam piuksugi. Ei jaksa sõpradegagi rääkida, hääl on närtsinud ning kõne katkendlik ja siis veel suur...
30.01.2018
Loe edasi

Uudis+. Heisl Vaher kellakeeramise kahjulikkusest

Soome valitsus teeb Euroopa Liidule ametliku ettepaneku kellakeeramine lõpetada. Peaminister Jüri Ratase sõnul väärib idee tõsiselt kaalumist.
29.01.2018
Loe edasi

Kolmas saade “Mõtle tervelt” Kuku Raadios

Teemaks sõltuvused ja nendega seonduv. Juttu tuleb nii alkoholist, kanepist kui ravimitest tekkinud sõltuvustest.
29.01.2018
Loe edasi

Unearstid ootavad kellakeeramisest loobumist juba märtsis

Eesti Unemeditsiini Seltsi president unearst Heisl Vaher ütles, et nad loodavad isegi, et kellakeeramisest loobutakse juba nüüd märtsis
25.01.2018
Loe edasi

Unearst: väsinuna autorooli istumine on ohtlik

Dr Heisl Vaher räägib Terevisioonis magamatusest, unepuudusest ning kellakeeramise loobumisest!
25.01.2018
Loe edasi

ETV+ hommikusaade

Dr Katrin Põld käis ETV+ hommikusaates Kofe+ rääkimas unest
23.01.2018
Loe edasi

Teine saade “Mõtle tervelt” Kuku Raadios

Eestis on peamiseks kuni 30 aastaste noorte meeste surma põhjuseks enesetapp.
20.01.2018
Loe edasi

Talvedepressiooni kõrghooaeg on käes

Hooajaliste meeleoluhäirete kõige sagedasema vormi ehk talvemasenduse kõrghooaeg on praegu käes.
18.01.2018
Loe edasi

Millist võimalust valida? Hingamishäire limiteeritud uuring, polügraafia või polüsomnograafia

Uneaegsed hingamishäired on sagedane terviseprobleem, moodustades kuni 30% kõigist unehäiretest.
17.01.2018
Loe edasi

Esimene saade “Mõtle tervelt” Kuku Raadios

Saates külas 4 Kliiniku psühhiaatrid dr Kati-Riin Simisker ja dr Meeri Pennar.
17.01.2018
Loe edasi

Magades turvaliselt tööle?

Kõigile on arusaadav, et oleme ohustatud vähese une all kannatanud kaasliiklejatest - nii unisest juhist roolis kui ka jalakäijast, kes tähelepanematusest astub auto alla.
16.01.2018
Loe edasi

Hea une pandimajas on päris suur valik

Me kõik vajame und. Mida võtta aga ette siis, kui meil seda pole? Unetuse põhjuste väljaselgitamisel ja abi otsimisel on suur osa inimese sisemistel veendumustel.
16.01.2018
Loe edasi

Ravimid võivad une kihva keerata?

Hiline õhtu on käes, kuid uni ei taha kuidagi tulla. Hinges on ärevus, süda klopib ja maad võtab hirm magamata öö eest. Lihtne on sellisel juhul tarbida unerohtu. Kuid...
12.01.2018
Loe edasi

Uneapnoe ja unetus – kaks kõige levinumat uneröövlit

Kaks kõige enam inimesi kimbutavat uneprobleemi on uneapnoe ja unetus.
10.01.2018
Loe edasi

Parasomniad – kas huvitav eripära või hoopis tõsine probleem

Meditsiiniliselt loetakse parasomniateks unehäireid, mida iseloomustab ebatavaliste liigutuste, emotsioonide ning tajude ja unenägude esinemine.
10.01.2018
Loe edasi

Norskamise- ja Uneapnoe ravi suusisese aparaadiga

Uneaegsed hingamishäired ja norskamine mõjutavad oluliselt inimeste päevast enesetunnet.
10.01.2018
Loe edasi

Kui inimesel pea valutab, mis siis valutab?

Pole just vähe inimesi, kes kurdavad, et neil on peavalud ja kõikvõimalikud muud neuroloogilised hädad.
28.12.2017
Loe edasi

Kas rahustava toimega taimsed toidulisandid on alati ohutud?

Rahustavate ja und soodustavate preparaatide rohkus apteegis võtab silme eest kirjuks ning vähem teadlik ostja vajab selle valimisel kindlasti apteekri abi, et välistada võimalik oht tervisele.
28.12.2017
Loe edasi

Teised on täna koos pere ja lähedastega, aga minul pole kedagi ja pean üksi jõule tähistama…

Üksinduse tunne jõulude ajal võib tabada valusasti neid, kes peavad mingil põhjusel pühad üksi veetma — on selle põhjuseks ajutine eemalolek, lähisuhtest lahkuminek või lähedase surm.
23.12.2017
Loe edasi

Aktiivsusmonitor toob selguse une kvaliteedi ja füüsilise aktiivsuse kohta

4 Kliiniku alla kuuluva Hea Une Keskuse unenõustaja ja unetehnoloog Kene Vernik teab oma pikaajalisele kogemusele toetudes, millistest nippidest ja vahenditest paraneb une kvaliteet – tuleb välja, et kõik...
15.12.2017
Loe edasi

Otsime oma meeskonda logopeedi

Spetsialisti, kes tegeleks väikelaste suuõõne funktsioonide arendamisega.
13.12.2017
Loe edasi

Kas ja kuidas tohiks viha välja elada

Meie pereterapeudid selgitavad viha tagamaid, kas ja kuidas tohib viha välja elada ja mis juhtub siis, kui seda pidevalt maha suruda.
11.12.2017
Loe edasi

Kas Sa teadsid, et aju ei tunne valu?

Peavaludest, nende tekkepõhjustest ja Alzheimeri tõvest käis Raadio Kuku saates Kukkuv Õun rääkimas meie neuroloog dr Katrin Põld.
10.12.2017
Loe edasi

Mis ajab lapsi ennast kaamera ees alasti kiskuma?

Eesti Päevalehe artikkel alaealiste seksivideotest jahmatas paljusid lapsevanemaid. Kas on võimalik, et ka minu laps tegeleb selliste asjadega? Miks ta seda teeb? Kas ja kuidas peaksin vanemana seda teemat...
06.12.2017
Loe edasi

Öised seiklused väikelastega

Sageli ei piisa ka sellest, kui on käidud vannis, pestud hambad, loetud unejuttu ja lamp kustu pandud – trall kestab ikka edasi. Lapsed ei taha või ei oska uinuda....
01.12.2017
Loe edasi

Öine WC-ralli – harjumus või haigus?

Öine WC vahet saalimine võib olla tüütu harjumus, ent see võib viidata ka mõnele tõsisemale terviseprobleemile, nagu näiteks uneapnoe. Ka unetuse ja ärevusega kaasneb sageli tung tualetis käia.
01.12.2017
Loe edasi

Kas Sinu mees norskab?

Kui jah, siis see on ohtlik märk võimalikust terviserikkest ja peaksid ta kiiremas korras arsti juurde saatma.
28.11.2017
Loe edasi

Delfi: uus erakliinik tutvustas kontseptsiooni ja tulevikuplaane

Delfi kajastas 4 Kliinik brändi, meeskonda, kontseptsiooni.
23.11.2017
Loe edasi

PRESSITEADE

Uus erameditsiini ettevõte 4 Kliinik tutvustas täna ajakirjanikele oma erahaigla kontseptsiooni, meeskonda ja uut brändi.
21.11.2017
Loe edasi

Koolitus “Lapse- ja noorukiea söömishäired”

Koolitus toimub 6.detsembril 4 Kliinik koolituskeskuses. Koolitus on sertifitseeritud Eesti Psühhiaatrite Seltsi poolt.
10.11.2017
Loe edasi

Koolitus “Pereteraapia”

Koolitus toimub 5.detsembril 4 Kliinik koolituskeskuses. Koolitus on sertifitseeritud Eesti Psühhiaatrite Seltsi poolt.
10.11.2017
Loe edasi

Koolitus “Kõrvavalu”

Koolitus toimub 21.novembril koostöös Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgia Seltsiga.
06.11.2017
Loe edasi

Otsime Tallinna kliinikusse administraatorit

Meie sõbralik meeskond ootab hea suhtlemis- ja organiseerimsoskusega positiivset inimest.
19.09.2017
Loe edasi

Adenoidi hüpertroofia

Adenoidi hüpertroofia on adenoidi suurenemine. See asub piirkonnas, kus ninaõõs ja neel omavahel ühinevad. Ninaneelu avanevad ka keskkõrvaruumist alguse saanud kuulmetõrved. Adenoidi suurenemist soodustavad ülemiste hingamisteede põletikud ja allergiad.
01.06.2016
Loe edasi

Buteiko hingamisteraapia

Meditsiiniajakirjas Hambaarst avaldati füsioterapeudi Nele Pihla artikkel “Buteiko hingamisteraapia.”
18.05.2016
Loe edasi

Külmetushaigused

Külmetushaiguste all mõistetakse ülemiste hingamisteede ägedat põletikulist haigust, mis on põhjustatud mitmete erinevate viiruste poolt (nt.rinoviirus, koronaviirus, RSV jne).
16.04.2016
Loe edasi

Suuhingamine ja selle mõju tervisele

Palju räägitakse suuhingamise kahjulikust mõjust hammaskonna arengule, kuid õhku jääb veel palju küsimusi: Miks inimestel üldse kujuneb suuhingamine? Kas suuhingamine on kõigest halb harjumus ja hingamist saab lihtsalt ümber...
04.01.2016
Loe edasi