Õlavalu

Õlavalu on levinud probleem, mis võib tabada erinevas vanuses inimesi. Tõsine õlavalu vähendab töövõimet ja häirib und ning võib takistada isegi lihtsamaid igapäevaelu toiminguid nagu nt riietumine ja pesemine.

Õlavalu sagedasemad põhjused

Äge õlavalu võib tekkida näiteks spordivigastuste või nihestuse korral. Paljud akuutsed õlaprobleemid alluvad hästi ravile. Mõned seisundid jäävad aga krooniliseks. Kõige levinumad kroonilise õlavalu põhjused on tendiniit ja osteoartroos.

Tendiniit (kõõluse põletik) võib kesta mõnda aega, kuid enamasti paraneb, kui vigastuse eest hoolitseda. Enamikul kroonilise õlavalu juhtudest on tegu osteoartriidiga.

Tendiniit on põletik kõõlustes ehk lihaseid ja luid ühendavas sidekoes ning bursas ehk liigeseid polsterdavas vedelikuga täidetud limapaunakestes. Kõige levinum tendiniidi vorm õlapiirkonnas on rotaatormanseti (õlaliigest liigutavate lihaste grupi) kõõluste põletik. Mõnikord võib vigastuse või ülekoormuse tõttu tekkida rotaatormanseti rebend.

Õlaliigese osteoartroosi esineb sageli eakamatel inimestel. Osteoartroosi võib lugeda luu-lihaskonna üldise kulumise tagajärjeks. See kujuneb vigastuste, ülekoormuse ja vanuse koosmõjul. Luude ja liigeste vahel pehmendusena toimiva kõhre kadumine osteoartroosi korral viib valu ja jäikuse väljakujunemiseni. Ka põletikulised liigeshaigused nagu reumatoidartriit võivad viia õlaliigese kulumiseni ja tekitada õlavalu.

Seisundit, mis põhjustab lisaks õlavalule õla liikumispiiratust, nimetatakse adhesiivseks kapsuliidiks ehk külmunud õlaks. See on tingitud õlaliigese kapsli kroonilisest põletikust, mille algne põhjus jääb sageli ebaselgeks.

 

Õlavalu diagnostika ja ravi

Õlavalu põhjuste väljaselgitamiseks on vaja põhjalikku infot valu tekkimise ja kujunemise kohta ning arstlikku läbivaatust. Täpasemaks diagnostikaks võib arst määrata radioloogilisi uuringuid (röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia).

Õlavalu ravi eesmärkideks on vähendada valu ning parandada inimese toimetulekut. Õlavalu, mis tekib tendiniidi või kõõluse rebendi tagajärel, saab enamasti leevendada säästva režiimi ja põletiku- ja valuvastaste ravimitega. Kui õlavalu tuleneb osteoartriidist, reumatoidartriidist, rotaatormanseti rebendist või külmunud õlast, on ravi enamasti keerukam, hõlmates mõnikord liigesesiseseid hormoonsüste ning kirurgilist ravi.

 

Füsioteraapia ja protseduurid

Ka kirurgilise ravi järel toimub õlaliigese kroonilistest haigustest taastumine harva sellisele tasemele, et õlg tunduks “nagu uus”. Eesmärgiks on õla täieliku kasutamise saavutamine, kuid esineda võib mõningaid piiranguid. Füsioteraapia ja taastusravi on õlavalu ravi oluliseks komponendiks ravi kõigis etappides.

 

Õlavalu – käevalu probleemidega patsiente konsulteerivad:

Neuroloog: Katrin Põld

Ortopeed-käekirurgid: Mari Tamre ja Mati Merila

Käekirurg, veresoontekirurg: Andrus Metsa

Käekirurgia vastuvõtule saab registreerida Tallinnas telefonil 677 7300 ja Tartus telefonil 740 1755